Saime endale mõni päev tagasi uue elukoha Elsterwicki linnaosas. See on maja, mida me jagame kahe eesti kutiga (üks läks täna paraku Melbournest minema, teine on omanik), ühe kanada tüdrukuga, uus-meremaa ja austraalia mehega. Asukoht on väga mõnus- palju restorane ja natuke boheemlaslik. Nüüd on meil palju ruumi ja maksma peame poole vähem kui hostelis.
Tööga on niivõrd-kuivõrd.. olen nüüd 3 päeva fundraisingut teinud ja tegelikult see on päris tore. Vahepeal on küll umbes 10 korda käinud läbi mõte, et annan alla, aga samas see ongi selline töö, et peab kõvasti praktiseerima ja algus on keeruline. Põhimõtteliselt näeb mu päev välja selline, et kell 12 saame oma tiimiga kokku, elame natuke päeva sisse ja siis sõidame kuskile eeslinna. Siis peame hakkama ukselt-uksele käima ja rääkima inimestele meie heategevusprojektist. Selle kohta saate lähemalt lugeda siit: http://childfund.org.au . See on väga armas, aga kui ma alustasin, olid kõik teised UK-st ja neil on ilmselgelt tunduvalt kergem juba keeleliselt. Esimesed majad, mis ma üksinda tegin, olid küll päris hirmuäratavad, aga samas on austraalia inimesed üldjoontes väga kenad ja sõbralikud.
Õnneks hoiame me kõik väga kokku ja meie liider on ka väga toetav. Sellegipoolest olin ma laupäeva hommikul kindel, et kuna me saame palka tehtud lepingute pealt ja minul veel ühtegi polnud, ei ole kogu pingutus seda energiat väärt. Samas polnud mul midagi muud ka peale hakata ja läksin siiski kohale ja sain sellel päeval oma esimese lepingu! See tunne oli imeline ja pärast seda otsustasin, et ei anna siiski nii kergelt alla. Eesmärk on ju üllas ja pealegi on see suurepärane keelepraktika ja tulevases elus tuleb kindlasti palju kasuks... pealegi seal on vist tõesti võimalik teenida, et vähemalt ära elada..ning lisaks ahvatletakse mind jaanuaris toimuva Tasmaania reisiga, aga eks selgub, mis ja kuidas..
Janeli on kaks päeva ühes restoranis tööl käinud ja talle väga meeldib seal. Paraku ei saaks ta seal vist eriti palju töötunde. Üldse on praegu väga keeruline restoranidesse ja baaridesse saada, sest igalpool on töötajaid liigagi palju. Tuleb lihtsalt olla õigel ajal õiges kohas. Ei ole mõtet üle lahmida, aga ajapikku läheb olukord juba kriitiliseks.
Linn on endiselt tore.. igal tänaval on kümneid kunstnikke, muusikuid ja meelelahutajaid. Ka jõulumeeleolu hakkab vaikselt peale tulema. Muidugi on koomiline näha 30 kraadises kuumuses Starbucksi lumememmedega kohvitopse ja kuulda tööd tehes vabandusi, et " praegu tõesti ei ole aega, mul on just jõuludekoratsioonide panemine pooleli.."
Imeline valgusshow
Käisime täna muuseumis ja see dinosaurus on pärit etendusest "Walking with dinosaurs", mis mõned aastad tagasi ka Saku suurhallis aset leidis..
Royal Botanic Garden
Kohtusime ka oma armsate Griffithi toakaaslaste Minni ja Mintaega ja meenutasime vanu aegu
No comments:
Post a Comment