Meie võtsime oma aasta vastu Melbourne´s. Kuna olime hosteli juba kuu aega tagasi entusiastlikult ära broneerinud, korjasime raskest seisust hoolimata oma rahakotivahelt kopikad kokku ja kimasime tasuta bussiga suurlinna. Jah, just.. 31-sel detsembril läks meie oma väiksest Tatura linnakesest tasuta transport otse Melbourne`i südamesse. Seda võimalust ei saanud kasutamata jätta.. lisaks meile tuli kohale ka karvanpargi gäng ja nendega me suures osas oma aasta vastu võtsimegi.
Ilutulestikuks panime oma koolipuhvetis õpitud trügimismeetodid tööle ja jalutasime otse kõige paremasse vaatluskohta jõe äärde. Ometi peab tunnistama, et kaua oodatud valgusshow oli üllatavalt lahja- ei jõudnud veel normaalselt uut aastatki soovida, kui oli juba läbi. Samas Sydneys oli loomulikult imeline olnud- osad sõbrad olid juba hommikul kella seitmest järjekorras, et südaööks ikka Royal Botanic Gardenis endale koht kindlustada.
Olid väga toredad päevad, aga Tatura hostelisse tagasi jõudes lõi reaalsus jälle nuiaga pähe. Kuigi tomatipakkimist lubati meile kõigile juba 27-ndast detsembrist, pole sellest ikka veel kippu ega kõppu. Kuuldavasti on uus tähtaeg nädalalõpp, sest tomatid pole veel ikka piisavalt valmis. Me oleme jälle täpselt samas seisus nagu Cherry Kingi aegadel, ainuke vahe on see, et nüüd ootame kirsside asemel tomateid.
Irooniline on muidugi ka see, kuidas ma eelmises postituses rõõmsalt mainisin, et aprikoosid on meie jaoks minevik. Juba paar päeva hiljem olime mitte kuigi entusiastlikult tagasi põllul ja üritasime oma bin´e täis saada. Lisaks õnnestus mul ka redeliga pikali lennata,aga noh..oli ju teada, et üks kord peab see juhtuma. Õnneks oli tegemist õnneliku õnnetusega, aga pärast seda tundusid kõrvalfarmis olevad lehmad ja maasikataimed palju toredamad, kui need tobedad aprikoosid. Lisaks on meil siin praegu kuumalaine ja igal päeval rabame tööd teha umbes 40 kraadiga.. paari päeva pärast pidi lausa 47 kraadi tulema (see ei ole kirjaviga) ! Saaks juba sinna külma pakkimismajja..
Muide, kuigi me oleme oma reisi jooksul kohanud igasuguseid sulelisi ja karvaseid, on nüüdsest esikohale platseerunud üks noormees meie praegusest hostelist. Meie kutsume teda Teiseks Arnoldiks, sest ta on kangesti ühe kummalise eestimaa meelelahutaja moodi..Ta on vaimselt ebastabiilne ja mõned päevad tagasi oli ta oma toakaaslastelt ca 500 dollarit varastanud. Pärast seda löödi ta hostelist välja, aga teda ennast see ei morjendanud..ta tuli tagasi. Astus aga sisse ja hakkas endale köögis kohvi keetma. Sissesaamiseks kasutas ta aknaid ja ronis katusel. Eile südaöösel oli ta taaskord platsis. Ärkasin selle peale, et minu toakaaslane oli teda aknakaudu näinud ja pärast seda oli terve hostel üleval ja hirmul.Keegi ei teadnud, kus ta täpselt on, aga oli kindel, et ta võib olla kelle iganes akna taga ja sissesaamiseks ta vahendeid väga ei vali. Hommikul selgus, et ta oli ka meie bussi kividega kriipinud ja sada imet teinud. Kolmandat korda helistati temaga seoses politseile ja öösel pandi ta Melbourne´i rongi peale.. loodetavasti.. samas võib ta üks hetk jälle platsis olla.
Õhtuks valmis..
Sellised papagoid jalutavad siin igalpool ringi ja söövad kusjuures ka meie aprikoose.
1. jaanuari hommikune meditatsioon.
Mõnus sushi ja Griffithi sõbra Minho sünnipäev
Luna Park e. Melbourne lõbustuspark
St. Kilda rand
2013. aasta esimesel päeval käisime St. Kilda rannas minipingviine vaatamas. Nad tulevad sinna igal õhtul ja alati on kohal metsikult inimesi, kes neid näha soovivad. Pidime tegelikult minema ju Phillip Islandile neid vaatama, aga nüüd nägime nad ära hoopis Melbournes.
Kahjuks jõuavad pingviinikesed kohale alles siis, kui juba täiesti pime on.
