Õnneks oleme selles suhtes küll õnnelikud- siin Victorias on loodus rahulik ja ilm stabiilne. Tegelikult on isegi mõnevõrra jahe olnud ja viimasel šopingutuuril olin sunnitud suvekleidi asemel koguni kampsuni ostma. Või õigem oleks öelda, et kõik on mõnus ja kodune- nagu eestimaa suvi.
Ega väga uudiseid ei olegi: tööl on hetkel rahulik ja 7-8 tunnised päevad tunduvad nagu naljanumbrid. Samas peaks paari päeva pärast jälle tihedamaks minema.
Parim nali on muidugi ka see, et isegi tomatitepakkijad on inimesed, kes ihalevad kuulujuttude ja kõmu järele, sest muidu oleks ju lihtsalt liiga igav. Mõni päev tagasi kuulsin, et aasialased arutavad omavahel selle üle, et meie bosside pojal ja minul on kohe kindlasti mingisugune "teema" ja mõne aja pärast olen mina nende uus boss ja võtan juhtimise tomatimaailmas üle. ("e v e r y b o d y says that") See siis ongi minu tulevik! Kui ma seda kuulsin ( olin viimane, kes uudistega kurssi viidi), ei suutnud paar tunnikest uskumatut irvet näo eest saada. Millegipärast olen ma siin mandril alalõpmata igasuguste kuulujuttude keskmes ja see on lihtsalt niivõrd naeruväärne, sest Eestis ei juhtunud seda sugugi nii tihti.. (tõele ei vasta tavaliselt peaaegu midagi)
Tegelikult olen tahtnud rääkida ka oma imelikkudest unenägudest, mis mul siin korduvalt esinenud on..Nimelt on minu õudusunenäoks olukord, kus ma avastan ennast ühtäkki keset Tallinna lennujaama (kas siis selleks, et jõule kodus veeta vms ) ja olen paanikas, sest tunnen, et pole Austraalias veel omadega lõpetanud ja tagasi saada on niivõrd keeruline. See on täielik šokk ja ma mõistan, et olen olnud rumal ja pean nüüd hakkama Eestis jälle tööle, et lennupiletite raha teenida (millega kaotan väärtuslikku aega) Igakord ärkan külm higi otsaees ja nendin rõõmuga, et taaskord oli tegemist vaid unega. Ma ei tea, miks ma seda olukorda pisikeste variatsioonidega juba vähemalt 7-8 korda näinud olen, aga see on veidi veider.. Ja loomulikult ei tähenda see seda, et ma oma kodumaale tagasi ei taha tulla- praegu on lihtsalt siin veel nii palju ees ootamas..
Christine´ga.
