Uskumatu, aga ongi käes see hetk, mil ma taaskord jätan tuttava ja turvalise maha ja hüppan pea ees uute seiklusesse. Seekord on aga kõik vägagi erinev eelmistest kordadest, sest minu elu siin ongi selleks korraks läbi.
Olen suutnud ennast nüüdseks lahkumise lainele viia ja usun, et alati on oluline lõpetada kõik hea õigel hetkel. Siis, kui kõik tundub ikka veel põnev ja pakub pinget. Kui ma oleksin oma Austraalias olekut pikendanud, oleks see mingil hetkel ehk oma võlu kaotanud.
Siiski on südames alati väga raske lahkuda. Jätta hüvasti oma inimestega, kellega on just tugev side tekkinud ja loota, et kuskil ja kunagi meie teed taaskord ristuks. Aga nagu mu armas sõber ütles- et uuesti kohtuda, on vaja eelnevalt "head aega" öelda. Sellega on raske harjuda, aga tunnen, et mu nahk on kasvanud paksemaks ja praegusel hetkel oma lendu oodates tunnen ma ennast isegi tuimana. Ehk olen selle kõige peale liiga palju mõelnud ja südames äraminekuga leppinud.
Ma ei tea, kas ma tulen siia tagasi või mitte, aga hea on mõelda, et vähemalt see võimalus on tänu farmis töötamisele olemas. Samas usun, et maailmas on nii palju teisigi põnevaid kohti, mida avastada. Kunagi, kui mul mingisugused oskused on, ei välista ma siiski võimalust näiteks Melbournes mõne aja elada, sest elukvaliteet on seal tõepoolest hea ja linn mõnus.
Tunnen, et selle aasta jooksul pole miski läinud nii nagu ma plaanisin. Oli päris palju majanduslikke raskusi ja kõik ei laabunud sugugi nii nagu Austraalias käinud sõbrad enne rääkisid. Ma ei tea, kas neil oli rohkem õnne või kasulikke tutvusi, aga minu ja Janeli jaoks on see kindlasti palju keerulisem olnud. Aga teate..mul on sellepärast ainult hea meel. Tänu sellele olen õppinud nii palju ja kogenud tõelist backpackeri elu ja ma ei vahetaks seda kõike mitte kunagi mitte millegi vastu.
Aasiasse mineku osas on samuti tunded natuke vastastikused. Bali ja Tai on peaaegu iga Austraalia backpackeri jaoks kohustuslikud algus- või lõpppunktid ja kõik on alati ohanud ja öelnud, et mul tuleb elu parim aeg, sest elu seal on lihtsalt imeline. Ma olen seda kaua oodanud ning põnevil, aga samas tunnen, et see on veidike ka hirmutav. Austraalias omapäid reisimine ei pane enam kõhtu keerama, aga Aasias on hoopis teine elu ja kultuur. Aga ma olen siiski äärmiselt põnevil ja ootususärevil, hakkab nalja saama..
Viimane imekena õhtu Muniga Cairnsis
Pelikanid Cairnsis
Minu viimane Austraalia päev kaunis Lääne-Austraalia pealinnas Perthis, kust läheb lennuk Balile
Läheb sõiduks
