Minu Tai reisi kõige põhjapoolseimaks punktiks jäi maailma armsaima nimega linnake Pai. Ka sinna otsustasin minna teiste soovituste põhjal ja pettuma ma ei pidanud.. Ilmselt just see paik on väga erilise atmosfääri tõttu minu selle riigi lemmik. Lisaks jään ma koju jõudes ka väga igatsema neid põhja-Tai hindu: toit 1-3 eurot, värsked puuviljakokteilid 1 euro, mojito 2 eurot, õlu 1-2 eurot jne, massaaž 2- 5 eurot. Mulle sobib! Muide, ka öömajad on Chiang Mais ja Pais imehea hinnaga- umbes 2.5- 4 eurot. Väikseks võrdluseks- Austraalias oli öö hostelis 10 korda kallim.
Naljakas on see, kuidas olenemata riigi suurusest ja inimeste erinevatest plaanidest, meie teed ikka ja jälle kokku puutuvad. Kui ma seekord oma hosteli, Spicypai uksest sisse astusin, kuulsin juba kaugelt, kuidas keegi hüüdis "Hi Sannaaa!!" Vaatasin üles ja nägin Tomi, kes kinnitas, et ka Ryan ja Filipp on üsna varsti saabumas. Nimelt olin ma just nende poistega ühes hostelis Phi-Phi saarel , hiljem ühtisid meie teed täiesti juhuslikult Koh Taol, nüüd Pail ja ka viimased päevad Bangkokis veedame ilmselt koos. Lisaks põrkasin juba esimesel päeval kokku 3 poisiga, kellega ma nädalate eest Phuketis kohtusin ning samuti nägin tänaval mitu korda Annat, kes oli mu Chiang Mai toakaaslane. Tundub, et kõik teed viivad Paisse, mis oli väga südantsoojendav.
Üldiselt veetsingi suurema osa nendest päevadest inglise poiste Tomi, Ryani ja Filippiga. Kuna Pai ümbrus on erakordselt kena, rentisime mootorrattad ja kruiisisime tundide viisi mööda Tai maapiirkondi.
Minu hostel Spicypai oli samuti uskumatult lahe. See oli nagu vanade talumajade kompleks keset riisipõldu. Väga kodune ja mõnus atmosfäär. Samas absoluutselt iga hommik kell 5 tuli meie majakese kõrvale maailma valjuhäälseim kukk, kes kriiskas seal mitmeid tunde. Duši all käies jagasin tavaliselt seda vähemalt kahe konnaga, kes ei kavatsenud minema hüpata, hoopis krooksusid üksteise võidu ja vahtisid tuimalt minu pesemist. Väga huvitav tõelise elu kogemus jälle.
Muide naljakas tähelepanek on ka see, et siin riigis ei kasuta mitte keegi wc-paberit. Vahel istuvad avalike vetsude ees tädikesed, kellelt saab paberit osta, aga tasuta võib küll sellest vaid unistada..Isegi pärast ühte kuud Tais, suudan ma selle tüütu tõsiasja tavaliselt ära unustada..
2000 elanikuga Pai on nii väike, et isegi kaardile pidin ma selle ise märkima. Samas on see külake ilmselt kõik turistid ära võlunud.
Filipp, Tom, mina ja Ryan
Maasikad reas
Kanjonit vallutamas
Vahepeal läks päris ohtlikuks..
Elevantsiga tõtt vahtimas
Käisime kuumaveeallikaid otsimas. Võttis kaua aega ja lõpuks leidsime ühe, mis ei vastanud just väga meie ootusele. Ujuda ei saanud, sest vesi lihtsalt kees ning tugev mädamunahais lõi ka millegipärast ninna. Aga vähemalt nägime oma teel palju ilusaid paiku.
Rahulik pärastlõuna kohvikus
Riisipõldudevahel paiknev Spicypai
