Viimased päevad on minu elu ikka täielik seiklus olnud. Kuna läbitavad vahemaad on väga pikad, olen otsustanud kasutada ühistransporti nii vähe kui võimalik ning eelistada alternatiive. Ei ole just väga keeruline leida autoga inimesi, kes saavad mõned sajad kilomeetrid edasi visata ja iga vahemaa on rahaline võit ning põnev pealekauba.
Agnes Watersist startisin laupäeval. Kuni 250 kilomeetri kaugusele Rockhamptoni sain ühe iiri paariga, aga kohale jõudes olin aeg juba hiline ning seetõttu otsustasin öö just seal linnas veeta. Rockhampton oli aga suur ja ega mul aimu polnud, kuhu minna, aga õnneks sattusin tänaval kokku ühe vana mehega, kes märkas, et ma olen segaduses ja rääkides oma murest, hõiskas ta rõõmsalt, et tema just ühes backpackerite hostelis elabki! See tundus mulle mõnevõrra kahtlane, aga kuna muid õlekõrsi ei olnud, läksin temaga kaasa. Õnneks polnud ta siiski ei vägistaja ega sarimõrtsukas (hoopis väga tore oli) ning see hostel, kus ma oma öö mööda saatsin, oli üldjoontes kena ja rahulik.. Kuigi absoluutselt kõik ülejäänud elanikud tundusid olevat mehed vanuses 40-70.. aga mind seal keegi ei seganud ja kõik oli normaalne.
Rockhamptonist lõppsihtpuntki Airlie Beachi oli aga sellegipoolest veel umbes 500 kilomeetrit. Suhteliselt viimasel hetkel panin internetti Gumtree.com-i, mis on austraalia lehekülg, kust võib absoluutselt kõike leida, kuulutuse, et kas keegi saab mind edasi sõidutada. See on suhteliselt populaarne alternatiiv transpordi osas. Järgmisel päeval võttiski üks noormees mind peale ja õhtuks jõudsime Johni kodukülasse nimega Sarina, kus pidi väga palju tööd leiduma ja noormees lubas mind selles osas mind selles osas aidata. Lisaks mainis, et kuna ta peaaegu kunagi kodus ei ole, saaksin elada tema majas ja hoida sellel silma peal. Kõlas väga hästi- ükskord pean ju hakkama raha teenimise peale mõtlema nagunii. Ööbisin siis tema diivanil ja hommikul läksin oma CV patakaga küla peale. Paraku osutus Sarina täiesti lootusetult väljasurnud paigaks, mis ei olnud isegi mitte kena ega vajanud kohe kindlasti ühte eestlasest töötajat.
Otsustasin, et mis seal ikka.. pole minu jaoks see koht ja liigun parem edasi. Johni vanem ja veidi naljakas sõber viskas mind järgmisesse suuremasse linna Mackaysse, kust ma samal õhtul bussi võtsin ja viimase otsa stabiilse transpordiga Airlie Beachi sõitsin.
Rockhamptoni park
Rockhampton.. kuna ilm polnud kuigi päikseline, tundus ka linn hall
Rockhamptoni hostelis läks öösel suureks mölluks- kuna see asub täpselt baari peal, otsustas keegi purjus tegelane keset ööd välisukse sisse lüüa ja meie hostelisse tungida. Üks hetk, kui mina oma voodis pikutasin, kuulsin, et koridoris on hirmus lärm..otsustasin väga vaikselt oma toas olla ja hoidsin pöialt, et keegi järgmiseks minu toa uksest sisse ei marsi... läks õnneks, aga inimestel paar tuba edasi nii hästi ei läinud.. Hommikul oli kõik politsei kohal jne.. igav ikka ei hakka.
Sellised on mu käed pärast surfitunde Agnes Watersis..
