Teisipäev oli küll mõnevõrra muserdav päev- kuigi meie Back of Chapel´i hostelikaaslased ütlesid, et tööleidmine käib siin paari päevaga, ei paistnud meil selles vallas just kuigi edukalt kulgevat. Meie keeletaset tõstetakse siin pidevalt esile, aga tundub, et enamik restorane ja kohvikuid värbasid endale tööjõu mõned nädalad tagasi.
Otsustasime kohe alguses, et ei hakka sellega väga stressama ja võtame rahulikult, aga elu vajab elamist ja kui kõik ei jookse just ladusalt, teeb see siiski murelikuks. Janelile helistati ühest restoranist ja öeldi, et ta võib nendega liituda, aga nende kõne restorani bossiga oli umbes selline:
S: (äärmiselt sõbralikult) " Hi, Janeli.. how are you? do you enjoy your day? I am Sebastian from.. do you want to work in our restaurant?
J: " ...Yes, I think I would like to.. But I wanted to ask about a salary.."
S: " It is 15 per hour ( mustalt töötamine, ei ole väga hea palk sellisel juhul) So.. do you want to join us?"
J: "Yes, I believe so, but I am not sure, because...(ei jõudnud lõpetada lauset)
S: (karjudes) "IF YOU ARE NOT SURE, THEN I AM NOT SURE AS WELL. GOOD BYE!" (viskas toru ära)
Pärast seda olime mitu minutit justkui puuga pähe saanud..
Lisaks lootsime siiralt, et kolime suurepärasesse basseini ja jõusaaliga korterisse, aga mõistes, et hiina tüdruk tahab meilt sissekolides kohe kuu renti ja deposiiti (muidu makstakse siin kõike nädala kaupa), saime aru, et peame selle kõigega veel ootama. Meil pole ju veel töödki..
Eile leidsime Facebookist ühe kuulutuse, mille kaudu oleks võimalik ühte maja teiste inimestega jagada. Käisimegi seda vaatamas- asub St. Kilda rajoonis, mis on üks parimaid ning maja omanik on muideks eestlane. Seal elab vist 5-6 inimest ja raha küsitakse meie eest poole vähem kui hostelis.. Homme kolime vist sinna, sest see on päris hea pakkumine. Loodetavasti on ka inimesed toredad.
Lisaks baari- ja restoranitööle (hospitality),on siin väga populaarne ka selline asi nagu Fundraising. Need on põhimõtteliselt sellised inimesed, kes räägivad heategevusest ja otsivad inimesi, kes on valmis kedagi toetama. Palk peaks olema väga hea, lisaks on võimalik ka reisida, keelt praktiseerida jne. Paraku pidi sinna üldjuhul tung päris suur olema. Kuulsin ka mõni aeg tagasi ühelt sõbralt tema lugu kandideerimisest.
Ta kutsuti intervjuule, aga kohale jõudes seisis ta koos 50 teise inimesega suures konverentsiruumis. Nad pidid kõik end 3 minutit esitlema, tegema käigu pealt presentatsiooni näiteks rassismist/vaesusest, osalema diskussioonis ja lõpuks testiti neid ka tänaval, kus neil oli aega 15 minutit inimesi küsitleda. Mu sõber rääkis 34 inimesega, aga töökohta ikka ei saanud, sest mõni teine kandidaat oli produktiivsem.
Pärast seda tundus see päris lootusetu, aga sellegipoolest võtsin ma ühe Fundraisingu firmaga ühendust. Olin nende kuulutuse avastanud Gumtreest ( interneti lehekülg, kus on palju kõikvõimalikke pakkumisi) . Ega neil seal palju informatsiooni polnud ja kogu asi tundus üpris mitteametlik, aga võtsin riski. Kümne minuti pärast helistasid nad mulle tagasi ja kutsusid intervjuule (küsisin kohe hirmuga, et kas see kestab ka mitu tundi, aga nad vastasid, et kõigest 15-20 minutit).. See rahustas mind ja rõõmustasin, et ehk ei peagi vastama rassismi või seksuaalvähemusi puudutavatele küsimustele.
Käisingi seal kohal ja olin üllatunud, kui esinduslik ja korralik nende kontor välja nägi. Põhiliselt valiti mind ilma suurema tuleproovita koos ühe inglise noormehega välja ja homme lähme esimest korda proovima. Ma olen natuke umbusklik, aga kuna see mu ellu justkui tuli, siis proovin järele.
Me töötame siis sellise organisatsiooni alt nagu Child Fund, mis on siin üpris populaarne. Põhimõtteliselt pean ma suhtlema ja koguma inimesi, kes on valmis iga kuu ühte vaest last ja tema perekonda toetama. Iga nö. sponsor saab valida, keda ta toetada tahab ja lisaks sellele saavad nad pidevalt suhelda, nii et toetajal on võimalik täpselt kursis olla, kuhu tema raha suunatakse ja kuidas on seis.
Lisaks on sümpaatne see, et raha paigutatakse erinevatesse valdkondadesse, kuhu parasjagu vajadus - haridus, hügieen, puhas vesi, tervis, elukohad. Ja Child Fund ei saada kellelegi lihtsalt suuri toidumägesid - pigem tõstetakse inimeste teadlikkust ja aidatakse neil ise järje peale saada.
See on ilus projekt, aga eks näis, kuidas minema hakkab. Praegu on eestlasena natuke hirm selle ees- ei tahaks ju kedagi tüütada.. aga kaotada pole midagi!
Janeli käis täna RSA ( Resposible Service of Alcohol) koolitusel ja nüüd on tal võimalus kandideerida ka baaridesse. Ilma selle tunnistuseta ei saa kuidagi alkoholiga äris töötada..
Loodame ikka hea õnne peale ja naudime kõigest hoolimata oma elu suurima rõõmuga...loodetavasti on lähipäevad meie jaoks helged.
Luna park, lõbustuspark
St. Kilda igapühapäevane turg, kus kohalikud kunstnikud oma töid müüvad.
Siin näeb ikka igasuguseid talente..torupillimängijast pingviin..
