Hommikul kell viis aga oligi aeg diivanilt püsti tõusta ja läbi vihma lennujaamabussi peale rühkida. Kogu tee Brisbane`ni välja läks üllatavalt sujuvalt, aga suurem üllatus saabus siis, kui ma oma kampsuni, retuuside ja mantliga sealsest lennujaamast välja astusin. Ees ootas mind tõeliselt soe ja troopiline kliima, kuum päike ning mu tädi oma sõbranna ja lastega. Nad tulidki sõbranna juurde külla ja sellega seoses reisivad ka siin mandril ringi.. kuna ma samuti siin olen, otsustasimegi mõned päevad koos veeta.
Sellel päeval käisime laevakesega Brisbane`i jõel sõitmas ja jalutasime kesklinnas ringi. Tundus väga sümpaatne linn, aga suuremat pilti nii lühikese ajaga ei saanud. Eile kihutasime aga mu tädi ja ta lastega Mooloolabasse, mis on ilus ookeaniäärne kuurort. Oli üldjoontes tore, aga ilm oli paraku pilvine ja mitte päris see, mida sõnapaar "Sunshine coast" mõttesse võiks tuua. Samas, ega seda muuta ju ei saa ja mõnus oli ikka.
Kõige keerulisem hetk saabus aga siis, kui ma avastasin, et mu käekott koos kogu olulise varandusega on kaduma läinud. Olime just rannas jalutanud ja kaotust märgates hakkasin pea laiali edasi-tagasi jooksma. Lõpuks leidsin ühe sõbraliku noormehe, kes üritas ka jõu ja nõuga aidata ja hiljem oli ka hotelli vastuvõtu neiu äärmiselt abivalmis. . Siiski polnud mingisugust lahendust, kuni üks vanamees mu juurde jalutas ja küsis, et kas ma olen Šveitsist.. väga imelik küsimus ja ma ütlesin lihtsalt, et "eii.. Eestist". Selle peale päris ta, et äkki ma tean kedagi soona koriina nimelist. Ma ei suutnud oma õnne uskuda, kui nägingi tema käes oma rahakotti, telefoni ja muud olulist. Ta oli selle rannast leidnud ja püüdis omanikku leida.. See oli väga armas hetk ja te ilmselt kujutate mu õnne ette..
Homme aga järgmine peatus- BYRON BAY!
Brisbane´i panoraam
Jakob (mu tädipoeg) sõber Karlosega
Õe- ja vennaarmastus
Mooloolobo ehk Sunshine coast..ee..?
Underwater World
