I wish I had a mango tree

Mõtlesin teile rääkida natuke ka farmitööst ja sellest, millega siin kokku olen puutunud.

See organisatsioon, mille kaudu ma Taturas olen, on Australia Unearthed. Nemad  otsivad meile töö, annavad elamiskoha, hommikusöögi ja kindlustavad transpordi. Selle eesotsas on üks noor neiu, kes on paraku täielik ullike ja ei saa oma kohustustega absoluutselt hakkama. Igapäev ootavad kõik oma transporti mitu tundi (mõnikord ei tulegi kedagi, öeldakse: hääleta..see on hea kogemus!), lisaks ignoreeritakse meie muresid, antakse tühiseid lubadusi ja valetatakse.  Ta tahab ainult raha ja saksa keeles on tema kohta suurepärane väljend:  "geld geile schlampe". Selliseid inimesi on siin mitmeid ja backpackerid on just need, keda on tore ära kasutada.
Paraku ei ole varianti- kui farmitööd tahad, siis ära kobise. Muide ka CPA on selle neiu peale väga vihane ja tulevikus temaga koostööd ilmselt ei tee, sest ta käitub oma töötajate suhtes täiesti lugupidamatult.

Praegu tegelengi siin oma farmipäevade arvetusega. Vaja on 88 päeva- 12 sain Cherry Kingist (töötasin Griffithis 1,5 kuud, aga hostel rohkem ei allkirjastanud), 68 saan CPA-st ja siin veel 8 loodetavasti aprikoosifarmist. Tegelikult peaks selle kõige eest vastutama organisatsioon, aga neid ei huvita.  Põhjus, miks ma nende päevade pärast muret tunnen on  see, et tahan jätta endale tagavaraks variandi, et mul on vähemalt võimalus siin kauem püsida või hiljem tagasi tulla. Ma kahtlen, et ma seda kasutan, aga parem olla kindlustatud. Hetkel usun siiski, et järgmisel aastal ootab mind ülikool.

Mingil hetkel pean ma siin rannikul  kindlasti veel mingisuguse tööotsa leidma, aga  tahaks loota, et ehk on see midagi teistsugust. Oleks väga armas töötada näiteks mõnes kaunis kohas ookeaniääres . Samas..puuviljade pakkimine on üldiselt samuti tasuv ja normaalne. Loodan, et korjama ma enam midagi ei pea. Ma ei ole mingisugune nännipunn, aga mul on siiani sügavalt meeles need hetked, kus me 45 kraadise palavusega raskete kottidega redeliotsas turnisime, et mingisuguseid kopikaid  teenida. See oli kohutav ja ma vihkasin seda lõpuks südame põhjani. Samas oli meil ka halb farm ja odav puuvili.

Kusjuures, meie tomatiboss tuli täna minu juurde ja pakkus mulle töökohta hooaja lõpuni round-tomato´s. CPA-s on nimelt eraldi Roma (piklikud, odavamad) ja ümmarguste tomatite sorteerijad. Meie oleme alati kuulunud esimeste hulka, aga vahel harva olen käinud ka teist gruppi aitamas. Ümmargused tomatid on kallimad, nende väravad on väiksed, üksteise otsas (tunnen nagu elevant portselanipoes), masin vanaaegne, aga samas on nende sorteerimine vastutusrikkam ja neil on alati pikemad tööpäevad. Mis tähendab rohkem raha. Seal töötavad tomatiprofid ja ma ei tea, miks mind sinna taheti saata, aga igaljuhul on see kompliment. Kahjuks pidin taaskord kinnitama, et ei..mul on lennupilet olemas ja ma lahkun.

Muide.. alati huvitav teema- ilm! Praegune märtsi kuumalaine- 9 päeva- on Victoria osariigis läbi aastakümnete pikim. On olnud kuumim suvi/sügis üleüldse, nii et selle põrgupalavuse üle kurtmine on täiesti õigustatud. Ilmselt on see ka üks põhjus, miks see aasta põllumajanduslikult niivõrd kehv on.  Kõik viljad on hilinenud ning saak on olnud halvem kui eelnevatel aastatel..