Minu Tai reisi järgmiseks sihtpunktiks valisin järjekordse kauni saare- Koh Tao. Seda kutsutakse teise nimega ka Turtle Island, sest kuuldavasti on see veidike kilpkonnakujuline ning seal võib näha palju kilpkonni. Ajaloost rääkides toimetati endisele üksikule saarele 1930ndatel palju poliitvange, kes pidid eraldatuse tõttu näljas piinlema ning keegi oli neist isegi kirjutanud, et "ainsad head asjad selle paiga juures on imekaunid päikeseloojangud".
Praegu on Koh Tao ( "koh"- "saar") üks Lõuna-Tai populaarsemaid ja kaunimaid kohti, kuhu kõik mul väga minna soovitasid. Odavate kursuste ja suurepärase veealusemaailma tõttu on see eriti hinnas sukeldujate seas. Kuuldavasti on just see maailma odavaim paik, kus oma litsentsi taotleda. Paraku otsustasin ise selle seekord rahalimiidi tõttu tulevikku lükata.
Võrreldes Koh Phi Phiga pole see nii hullumeelne peokoht, aga õhtuti igav kohe kindlasti ei hakka. Mulle meeldis ka see, et siin oli parem ligipääs väiksematesse ja ilusamatesse randadesse- tuli ainult mootorratas rentida ega pidanudki turismimekast lahkumiseks paati kasutama. Raske on nende saarte vahel valida- mõlemad on väga paradiislikud. Paraku olid ilmad minu Lõuna-Tai puhkuse jooksul vihmahooaja tõttu pilvised ja see oli veidi tüütu..aga alati saaks ka hullem olla!
Phi Philt lahkudes sattusin juhuslikult ühte laeva oma endise hostelikaaslase Maxiga, kellega veetsimegi need päevad üheskoos.
Koh Tao kõrval asuvad ka kaks teist populaarset saart- Koh Samui (suurem, turistikam ja suunatud pigem peredele) ning Koh Phangan. Viimane neist on tuntud igakuiste Full Moon Partyde tõttu, kus vastavalt hooajale sõidab mõningateks päevadeks kohale 8000-30000 peolist, et pidada üheskoos maha üks meeletu õhtu. Kuna juulikuu pidu toimub 24. juulil, on paljud backpackerid tulnud enne Koh Phangani ka Koh Taod avastama ning seetõttu oli viimasel õhtul täiesti võimatu endale öömaja leida. Lõpuks leidsime endale Maxiga üheks ööks mingisuguse suvalise massaažisalongi taga oleva ruumi koos põrandaloleva suure madratsiga..päris naljakas, aga elu on ju seiklus.
Mina ise otsustasin suure täiskuupeo seekord vahele jätta. Tundub küll tore, aga esiteks on kõik sealsed hostelid juba ärabroneeritud ning nende tingimuseks on ka üldiselt see, et turist peab püsima öömajas vähemalt 4-5 päeva. See aga tähendab seda, et ma peaksin veel umbes nädala lõunas püsima ning mul ei jääks piisavalt aega Põhja-Tai jaoks, mis on juttude põhjal palju põnevam- näeb kultuuri ning tõelist riiki, Thailand mitte Touristland.. Tundsin ka seda, et rannapidusid on juba päris palju peetud ning meeletu Full Moon ei ole mul mingisugune kinnisidee.
Ma olen kindel, et Põhja-Tai avastamine tuleb ülivinge- kõik, kes käinud on, lihtsalt armastavad seda. Samas natuke kurb ka, et pikk rannapuhkus ja pillerkaar nüüd läbi.. elasin ju Austraalias viimased kuud imelise ranna ääres, hiljem ka Bali ning Põhja-Tai. Edasised 2 nädalat tulevad ilmselt veidike teistsugused, aga ma olen põnevil!
Kuhu me oma rännakutega siis seekord jõudnud oleme..
Teretulemast paradiisi!
Selliseid sajajalgseid näeb Koh Taol igalpool
Jansom Bay- väike ja mõnus rannasopp
Sadamasild
Freedom Beach
Kohalik koer, kes tuli meiega ujuma ning oli lihtsalt väga suhtlusaldis ja armas.
Saart avastades külastasime ka vaateplatvormi John Suwan Rock, mis asus mäe otsas. Teekond sinna oli aga selline nagu pildilt näha võite. Ma olin pidevalt hämmastuses ja küsisin oma sõbralt, et "Are you ABSOLUTELY sure that this is the right way?" sest Tais keegi väga juhatavaid silte panna ei suvatse- peab ise mõistatama.. lõpuks aga jõudsime siiski pärast pikka rühkimist kohale. (Pildilt võite näha siis vaateplatvormilt allatulekut)
..aga vaade oli tõesti võimas..
Teine kohalik koer jälitas meid tervel pikal teel mäeotsa ja ka tagasi..
Sadam
Hommikused laevajärjekorrad..
Kõikjal tänavatel on palju toiduputkasid..kes teeb pannkooke, kes grillib liha, kes segab kokteile..nälga siin kindlasti ei jää!
Maxi ja Phillipiga peol
Tuletantsija
