Kõige suurem uudist on see, et meie telgi- ja aprikoosielu on selleks korraks läbi. Lugu on nimelt selles, et me kandideerisime enne siia tulekut tomatite pakkimisele ja kuigi tahtjaid oli 50 ja valiti ainult 12, saime me mõlemad soovitud töö. Tegelikult läks meil nii hästi eelkõige sellepärast, et me oleme Cherry Kingis töötanud ja nad otsisid just kogemustega tüdrukuid.
Me oleme väga õnnelikud, sest aprikoose oli küll päris tore korjata, aga raha sai selle eest minimaalselt. Olgugi, et meid lohutati päevast-päeva , et colour picking saab läbi ja kohe-kohe algab stripping, nägime siiski veel paar päeva tagasi suurel hulgal rohelisi aprikoose ja see ei teinud olukorda mitte sugugi kergemaks. Kusjuures, stripping ei tähenda siinkohal sugugi seda, et me oleksime pidanud endal riideid seljast viskama, vaid hoopis seda, et kõik viljad on ilusti valmis ja me saame viie aprikoosi asemel kogu puu tühjaks teha.
Tomatite pakkimine on iseenesest selle sama organisatsiooni, Australian Unearthed´i kaudu, aga meid tõsteti hostelisse, sest nad tahavad, et kõik pakkijad elaksid rõõmsasti koos. Eile oli taaskord veidike nukker lahkuda, sest telgielu oli midagi enneolematut ja kuigi see ei olnud alati maailma mugavaim, oli see piisavalt metsik ja lahe. Nüüd oleme Tatura Backpackerite hostelis ja naudime taaskord voodismagamise luksust ja rahulikke öid, milles ei pea telgiga jõudu katsuma ja hinge kinni pidama, et meie majake püsib vähemalt hommikuni ilusti oma koha peal.
See, millal pakkimine päriselt pihta hakkab, on veel natuke segane. Tundub, et peame veel mõned päevad ootama, aga kui see ükskord algab, on tegemist väga hea tööga. Palk on sama mis Cherry Kingis, aga tööd peaks jätkuma kolmeks kuuks ja makse maksame ka 30 protsendi asemel 13. Samas on teada, et see on ääretult igav ja me peame taaskord loendamatuid tunde ainult iseenda (ja tomatite) seltsis veetma , aga vähemalt saame pärast seda loodetavasti reisida, ega pea tööpärast enam mõned ajad muretsema.
Meie jõuluõhtu, tants ja tagaajamine
,
Lihtsalt näidiseks, millised näevad välja austraalia suitsupakid. Esiteks on nende ostmiseks ainult spetsiaalsed kohad, need maksavad väga palju ja pärast taoliste piltide nägemist ei saa ma üldse aru, kuidas suudab keegi kümneid suitse päevas ära tõmmata. (see konkreetne pilt on tegelikult üks tagasihoidlikumaid- lisaks võib näha ka erinevaid fotosid vähkidest jpm)
Näide tavalistest telkidest pärast tuulist ööd. Meie oma pidas kusjuures veel väga ilusti vastu.
Üks opossum, kes elab karavanpargi meeste duširuumis kõrvuti redback´iga( üks mürgisemaid ämblikke Austraalias)